Coasteering

 

Coasteering on rannaalal kaljudelt vette hüppamine. Alustatakse madalalt, nii umbes 2-3m kõrguselt veepinnalt mõõdetuna. Seejärel ikka kõrgemaks ja kõrgemaks. Kõrgeim kalju millelt hüpata on  umbes 30 m. Mul ei ole vette hüpetega just kõige paremad suhted, seega  sain õnneks olla “kaldal”  ja niisama vees hulpida.  Minu ülesandeks oli hoida klientidel silm peal ja vajadusel neile turvanöör visata (seda aga vaja teha ei olnud-õnneks).

Täitsin samal ajal ka fotograafi  ülesandeid. Kui inimesed ennast registreerivad mingile tegevusele, siis on firmal lubadus ”Kõigest tehakse pilte ja videosid, et neid teiega jagada!”. See on väga hea lubadus, sest kes ikka oma telefoni vabatahtlikult tahab ookeanivette kasta 🙂

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teekond Lufthansaga algab

Kujutis
  Peab kohe mainima et ega need Assoorid nüüd väga ligidal ikka ka ei ole. Hommikul 6.10 väljub esimene lend Tallinnast Frankfurti. Lennukilt maha astudes läks kogu reisiseltskond bussi. No ja siis hakkas see buss sõitma. Mulle tundus, et  nagu sõidaks  Tallinna lennujaamast Õismäele :) Frankfurdis oli täpselt nii palju aega, et kõndida ühest lennujaama otsast teise (kõva 13 minutit) , külastada tualetti ja juba ootaski uus lend. Seekord siis Lissaboni. Mul oli kindel plaan- Lissabonis söön, sest mul on 1,5h aega. No aega mul nüüd küll ei olnud, sest lennukis aeg muutus ja mul oli vaevalt veerand tundi, et üles leida 21 värav, millest väljus lend Ponta Delgadasse. Seekord ma jooksin!  Lennukis istudes välgatas mõte “ No mu kohver nüüd küll kohale ei jõua! Õnneks olin  pakkinud seljakotti 2 päeva varustuse (riided, hügieenitarbed jm)”  Aga üllatus,mu kohver jõudis koos minuga Ponta Delgadasse. , lucky me!  Olin endale broneerinud ööbimise “hotelli” PIO ...
Lisateave

Eellugu.

Kujutis
  Kõik sai alguse juba oktoobris 2025 kui märkasin koolis (HKHK) kuulutust “Erasmus+ iga praktikale”. No, aga miks mitte. Mõeldud tehtud! Saatsin taotluse ära ja oma suureks üllatuseks saingi rahastuse. Kõik see tundub väga lihtne ja seda ta oligi. Jaanuarist hakkasin siis otsima kuhu minna. Kindel oli, et minna saan ma suvel, aga kuhu? Saatsin kirju mitmesse Iirimaa firmasse (Iirimaa oli mu algne praktika tegemise koha soov). Sain kolme nädala jooksul täpselt 0 vastust. Egas midagi otsime edasi. Slovakkiast sain ruttu vastuse, et nemad ei soovi mind (Jumal tänatud, keegi vastab, ka EI on vastus). Teistest sihtkohtadest taas 0 vastust. Aprillis saatsin Assooridele taotluse teadvustades endale, et see on viimane “vahva” koht kuhu minna. Ja kui sealt ka vastust ei tule, siis ma lähen Soome. Aga oh-oh-hoo! nad vastasid!!! Seega suvel ootab mind ees 31 päeva Atlandi ookeani põhjaosa kau nis São Jorge saar.                       ...
Lisateave

Kohe käed külge.

Kujutis
  Minu esimene tööpäev. Nagu eelmisel päeval sai kokkulepitud, võtab mind kodu juurest peale Luis Paulo Bettencourt . Luis on Aventoure asutaja ja minu otsene juhendaja. Sõidame hommikuses vihmas ja udus saare kõrgeima tipu poole. Ega auto aknast suurt midagi näha ei ole aga kuna kõrvad lähevad lukku, siis ilmselt oleme kõrgel ja see tähendab, et meid ümbritseb ka ilu. Google vähemalt ütles, et siin on võrratud vaated. Peale 20 minutit mägiteedel keerutamist jõudsime “staapi”, kohta kust algavad seiklused.  Kuidas ma aidata saan? Täna ma teen kõik Luisi juhendamise järgi, kuid edaspidi on minu iseseisev ülesanne panna klientidele valmis varustus kanjonis ronimiseks. Nendeks on: rakmed, kiiver, sokid, kindad, saapad ja  kalipso vastavalt inimeste suurustele.  Kui kliendid on kohal, siis näitan kelle varustus kus on ja mida edasi teha. Klient võtab ära oma riided, paneb jalga spetsiaalsed sokid, kalipso ja saapad, siis rakmed ja kiiver. Õnneks kontrollib Luis kõik üle....
Lisateave